Ulmeajakiri.ee lehelt on loetav kogu Reaktori sisu kuude kaupa alustades 2011.a oktoobrist, mil nägi ilmavalgust esimene number. Sisuks on raamatu-, filmi-, ja mänguarvustused, samuti tutvustused. Uudiseid siit-sealt, intervjuud fännide, tõlkijate, kirjastajate, kirjanike jm põnevate isikutega. Loomulikult kodumaised algupärased jutud (enamasti lühijutud, sekka mõni pikem asi, teinekord ka järjejutt) ning tõlkeid.
Kogu Weinbergi poolt avaldatu
on avaldamise järjekorras leitav siit: http://ulmeajakiri.ee/autor/107
6. Ringkaitse
10. Helisev muusika
11. Vaikust ja rahu
Sellest nimistust on puudu kaks laastu, mis ilmusid Reaktori oktoobrinumbris 2014.a (http://ulmeajakiri.ee/?13-korda-300-sona-ehk-heeringa-viimane-seiklus-tahtede-poole) ülilühikeste juttude "kogumis".
Kusjuures nende otsingumootor (http://ulmeajakiri.ee/?kaeva) annab soovijale ilusti ka teised autorid kätte :)
Mille poolest Reaktor mulle meeldib?
Esiteks on tegemist ainukese regulaarselt ilmuva ulmeajakirjaga Eestis. Jah - on olemas Algernon, mille ilmumine kahjuks sõltub ilmselt tuule suunast, tegijate emotsionaalsest seisundist ja veel mitmest määramatusest. Ja sisugi on teinekord kasin, oma hiilgeaja kahvatu vari. Mis teha... Täheaega on minul isiklikult natuke raske ajakirjaks pidada, kuigi seda see on. Samuti pole selle ilmumine päriselt regulaarne, aga ikka korra aastas tuleb ära. Seega on fänniaur, tuumakatlas üks tänuväärne asi - et seda kauaks jaguks.
Teiseks ei ole Reaktor ühekülgne - seal on ikka erinevaid asju nagu üleval sai loetletud - seega on asjal sisu kõvasti rohkem kui üksnes jutud.
Kolmandaks on see hea lävi, mille kaudu on võimalik tulla oma juttudega kirjandusse. Olgu või nii kitsa lugejaskonna ette kui seda on ulmefändom, aga ikkagi! Ja lisaks veebile on ju veel ka Tuumahiid, mis on jõudnud nüüdseks kolmanda kogumikuni, kus parimad palad on trükimusta ja paberi näol läbi massiduplikaatori lastud.
Olgu - see on muidugi äärmiselt erapoolik kiidulaul, sest ma ise olen saanud Reaktori kaudu päris palju jalga ukse vahele. Aga oleme ausad - ja see on neljas põhjus - Reaktori toimetus pole kunagi mulle armu andnud kui asi puutub juttude toimetamisse ja keelekorrektuuri. Eks neil on ka olnud vajadus end aastate jooksul tõestada ja seetõttu ei vasta kindlasti tõele ka see, et avaldamiseks võetakse mida iganes.
Hmmm... Millegi üle tuleks nuriseda ka :)
Eks igal asjal ole tegija nägu küljes - seega võibolla käib aeg-ajalt Reaktori toonist läbi ka mõnigi vari fändomis käärivatest skandaalikestest ja isikute vahelistest vastuoludest. Võiks ju sellest kõrgemale tõusta...? Või nagu hea ajakirjandustava eeldaks anda eriarvamuste puhul sõna mõlemale poolele? Võibolla on asi minu e-lugeris, kuid e-formaat pole just kõige mugavam/ilusam. Sõnaga - on arenguruumi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar