Vahelduva eduga hoian ma ikka pilku peal keskkonnal
Ulmejutulabor ja mingi umbes augusti või septembri paiku 2013.a. hääletas sealne kirjutajaskond kuu teemaks "Nuttes vihmas". Eks ta selline natuke emotsionaalne teema oli, kuid millegipärast köitis minu jaoks tähelepanu.
 |
Pildi autor: Luule Lille
(Reaktori lahkel loal) |
Kuidagi sobilik tundus ulmejutu jaoks motiiv, et mingi seltskond läheb kuhugi ja seal sajab peaaegu lakkamatult vihma. Nii sündiski jutt "Vihma seitse nime", mille tegevus toimub enamikus ookeaniga kaetud planeedil Yellowstone, mille ainus elamiskõlbulik mandriala kujutab enesest tegelikult hiiglaslikku kraatrit. Seal üleval, Harjal, sajab lakkamatult, sest niiske õhk tõuseb merelt tulles üles ja veeaur kondenseerub vihmaks. Sisemaal, mis jääb valdavalt allapoole merepinda valitseb rohkem või vähem kuivus, sest üle Harja tulev õhk on juba veest "tühjaks väänatud". Ja mis imelisi loomi seal küll elada võiks?
