Stalker 3

19.-21. juuli 2019 toimus Jõgevamaal, Udu Talus Estcon 2019. Traditsiooniliselt kuulutati ka välja Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid. Ehk siis 2018.a jooksul ilmund eestikeelsete tekstide paremik. Nimekirjad (ja loodetavasti varsti ka tulemused) on Ulmeühingu kodulehel ilusti üleval.

Minu tekstidest olid nomineeritud "Tõrkeotsing" (Fantaasia, 2019) ja "Vaikust ja rahu" (Reaktor, august 2018)

Looming nr 5/2019 - ulmesugemetega

Maikuu käes ja poolepealgi juba. Ilmavalgust nägi kaua oodatud ajakirja Looming ulmelise aktsendiga nr 5/2019.

Ulmet kiirpilgul Veskimehelt, Sandrilt, Orlault, Weinbergilt. Artikkel Jüri Kallaselt. Peeter Helme intervjuust Hargla ja Kunnasega ümberkirjutus. Ilmselt on veel üht-teist, mida ei suuda sisukorda kaedes identifitseerida.

Ulmejutuvõistlus 2019

Update...

Nüüd siis tulemused ka avalikud:

1. koht „Ortoni isevärki avantüür“, Miikael Jekimov
2. koht „Riisirahvas“, Jaagup Mahkra
3.-4. koht „Libakass“, Jana Raidma
3.-4. koht „Siis kui nad tulid“, Kadri Umbleja
5. koht „Käilakuju“, Kell Rajasalu
6. koht „Sümpaatia“, Kaido Tiigisoon
7. koht „Esimene port“, Piret Frey
8.-9. koht „Lumemarjaveri“, Manfred Kalmsten
8.-9. koht „Riia keisririigi allakäik ja langus“, Toomas Krips
10. koht „Apollo 18“, Meelis Ivanov

(https://kirjastusfantaasia.blogspot.com/2019/05/jutuvoistluse-tulemused.html)

Ringkaitse - kuuldemänguna

Tumedad Tunnid Podcast on teinud kuuldemänguks lühijuti "Ringkaitse" (vasemalt ilmunud Rektoris ja Tuumahiid 3" Kuulata saab siit: https://www.podbean.com/media/share/pb-nx7en-a08fc8 algab ca 12:51 pealt.

Tuumahiid 4: Berüllium

„Tuumahiid 4: Berüllium“. Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid (kuigi mitte päris kõik) aastatel 2016 ja 2017. 

Paljude juttude tegevus toimub Eestis, või on muul moel Eestiga seotud. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse (kirjastus Fantaasia tutvustus). 

Vaikust ja rahu

Ma olen korduvalt öelnud, et õudus pole minu lemmiklugemine. Mitte, et õudne oleks, vastupidi - ei ole õudne. Vähemalt enamik sellest õudusest, mis liigitub ulme alla pole õudne, sest kuskil kuklas tiksuv alateadlik enesekaitse refleks võtab ah-see-pole-ju-reaalne-filtriga lihtsalt hirmutunde rajalt maha. Õudsed on need asjad, mille aset leidmise tõenäosus on piisavalt suur.

Ja noh, vastupidiselt kõigele eeltoodule olen ma nüüd siis ise ühe õudusjutu avaldanud.

Tõrkeotsing

Igal jutul ja raamatul on oma sünnilugu. Stephen Kingi tsiteerides: pole olemas ideede hulgiladu või heade mõtete supermarketit; tundub justkui sünniksid ideed tõesti "lambist" (ingl.k of thin air). Ideest või siis inspiratsioonist valmis raamatuni on aga pikk teekond ja küllap on palju ideid, mis kunagi jutuks või raamatuks ei vormugi.