Lugejad/toimetajad arutlevad...

Ühes Facebooki vestluses hr Metsavana seinal (teemaks Bujoldi "Vori mäng") kirjutas Raul Sulbi nii:

"Need romaani alguspeatükid, mis Sulle, Metsa, peale lähevad, on algselt ilmunud eraldi lühiromaanina «Weatherman», mis mul ka näiteks megaantoloogias «The Space Opera Renaissance» eraldi sees. Ehk siis see saare liin ongi veidi nagu eraldiseisev asi olnud alguses. Weinberg ja Bujold... nojah, veidi on kindlasti ka tädi Lois teda mõjutanud, aga nii temaatiliselt kui teksti ülesehituslikult ja konkreetsete vormivõteteni välja näeb Weinbergi sammude taga ikkagi Jack McDevitti suurt varju..."

Ma sain nüüd oma isiklikku edevust välja elada: märkasin, et mu jutte kommenteeritakse. Ehk siis on rõõm tõdeda, et Reaktori ja Täheaja toimetajad võtavad vaevaks mind arvustada.

Ja tuleb tõdeda, et nii Metsavanal kui Raulil on õigus. Nii Bujoldist kui McDevittist olen õppinud, eeskuju võtnud. Et see nüüd aga nii päevselge on - noh andke andeks, ma alles õpin...

Ja mis edevusse puutub, siis: korra Kristjan Sander viitas sellele, et Reaktori esimesel best of kogumikul olla teatav edevuse mekk man'. Ma tookord kortsutasin kulmu ja mõtlesin - ilmselt suurem osa kirjanikke ei kirjutakski kui nad poleks teataval määral (ja lugeda seda: positiivses võtmes) edevad inimesed. Eks mingi maailmavalu ja soov oma ideid jagada on ka oluline, kuid ilukirjandus ei peaks olema epistel, vaid pigem provotseerima kaasa mõtlema ja lõppeks peab see ka lahe olema.