Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist

Kaanepilt: Markus Härma

Ja läkski trükikotta! Varsti hästivarustatud raamatupoodides.

Väike isutekitaja ka siia:

„Sa vahi seda värki, Leathercord!“ Alyana lisas mingi võõra (ilmselt oma emakeelse) sõna ning lasi laterna valgusvihul aeglaselt liikuda üle vaatepildi meie ümber.

Suuremat osa koopast täitis järv, millesse laviin meid paisanud oli. Kitsas kaldariba, millel seisis telk, kujutas endast väikese kaldega nõlvakut, mis lõppes püstloodis kerkiva müüri ees.

„Kas see vastab sinu ettekujutusele sellest, mis siin olema peaks?“ küsisin, valgustades müüri meist vasemal, kus paistsid korrapäratu kuhjana ülespoole kerkivad kaljurahnud. Need olid ülalpool kokku varisenud ehitise rusud. Võib-olla saaksime sealtkaudu üles ronida?

Pimesi hüpates - kogumik

Ametlik teadaanne on siis sedapuhku avaldatud: veebruarikuu Reaktori uudiskirjanduse rubriigis. Peatselt saab kaante vahele kogumik "Pimesi hüpates". Ehk siis kui vaatasin täna, et igavene jant, ma pole üle poole aasta midagist postitan'd, siis ei tule see mitte asjaolust, justkui oleks klaviatuuri nurka visanud ja... mida iganes. Tegelikult sai terve suve ja sügise otsa kribatud, nii et näpud villis. Noh - päriselt küll mitte :)

Kes varju püüab

2016.a veebruarikuine Reaktor on võtnud avaldada jutu "Kes varju püüab". Selle tegevus kulgeb peaasjalikult Londoni Gatwicki lennujaamas ja märksõnadena olgu nimetatud paralleelmaailmad, aeg-ruumi umbsõlm ja natuke urgitsemist epistemoloogia (filosoofia osa maakeelse nimetusega tunnetusteooria) kallal.

Stalker

Savikäpp koduseinal

Ametlik teadaanne on siis selline: 2015.a Stalekri hääletuse tulemuste kohaselt on jutt "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?" (ilmunud Täheaeg 13) võitnud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker kategoorias Parim eesti autori lühiromaan või jutustus.

Ringkaitse

Selles-sinases juunikuises, 2015. aasta Reaktori-numbris nägi ilmavalgust üks jutuke. Ringkaitse.

Toorium

Autor: Kuldar Leement

Mõnituhat sõna trükimusta... Ehk siis teisiti öeldes "Vihma seitse nime" 2nd edition. Tõesti-tõesti olen ma saanud (hobi)kirjanikuna (ainulaadse?) teise võimaluse: jutt, mis lipsas Reaktorisse üllatuslikult sisse on nüüd näinud mu enda leebelt kriitilist silma ja siis veel toimetaja(te), komaküttija(te) halastamatut vaadet ning maandunud täies raskuses paberile, kaante vahele.

Go CPT Lassiere! Fight tha little bro...

Kasutusvalmis

Autor: Egle Ehtjen

Detsembrikuu (ja ka aasta 2014) on siis selleks korraks sama hästi kui läbi. REAKTOR tuli veel enne lõppu lugejate ette värske kiirguse üledoosiga. Isiklikult saan siis ka aastale joone alla tõmmata ja tõdeda, et päris produktiivne olen olnud. Selles numbris siis lugu "Kasutusvalmis". Seekord lühijutt. Mitte laast, mitte jutustus ega lühiromaan. Parasjagu selline ca 5 000 sõna ringis.