Kaanepilt: Marge Nelk

 Ja vahepeal ilmus ka Indrek Hargla poolt koostatud kogumik "Eesti nõid", kus teiste vahvate nõiajuttude hulgast leiab ka loo "Lahke mehe tasu", mis viib lugeja taaskord sinna alternatiivsesse Revali linna, kus toimuvad ka lood "Helisev muusika" ja "Karma võlg".

Arvustused Goodreadsis: https://www.goodreads.com/... 

Puruks ja pool ringi tagasi

 

Kaanepilt: Liis Roden

Aprillis 2022 näeb ilmavalgus minu teine autorikogumik "Puruks ja pool ringi tagasi".

Arvustused Goodreadsis: https://www.goodreads.com/...

Kogumik sisaldab lugusid aastatest 2013 – 2022. Need lood toimuvad maailmas, mida nimetatakse Gildi võrgustikuks, mis siitsamast, lähituleviku Eestist ulatub kaugete tähesüsteemideni. Autor kutsub lugeja kaasa rännakule läbi lumiste Kõrvemaa metsade, üle Colorado tühermaa, Veenusele ja Saturni kuudele ning kaugetesse ja kummalistesse maailmadesse, kuhu inimkond on sajandite möödudes laienenud. Osa materjale on varem ilmunud Täheaja kogumikes ja võrguajakirjas Reaktor, osa on kirjutatud selle kogumiku tarbeks.

Meeleheite valem

 

Raamatu kaanekujundus (pilt: Meelis Krošetskin)

Romaan "Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist" lõppes otsa seal kohas, kus dr Teckland Leathercord pääses napilt pakku Gulagi-nimelisele planeedile. Pääsemiseks võib seda nimetada üksnes teatud mööndustega.

Romaan "Meeleheite valem" ilmub septembris 2020.a.

Tumeroheline unistus

Meenutusi suvisest Estconist. Toredate inimestega kohtumiste, mõnusate jutuajamiste, huvitavate ettekannete, grillimise, Stalkerite tseremoonia, kirjastuste uudiste ja hommikuse kohvi kõrval on minu jaoks alati olnud olulisel kohal laupäeva pärastlõunane (või õhtupoolne) jutukirjutamise töötuba. (Mis seni küll on alati vabas õhus aset leidnud...) Seal on ikka kirja saanud erinevaid ideid ja näiteks kogumikus "Ülestõusjad ja kodukäijad" avaldatud jutt "Karma võlg" sai seal kirja pandud laastu najal endale selgroo.

Seekord siis "Tumeroheline unistus". (https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-tumeroheline-unistus)

Karma võlg - kogumikus "Ülestõusjad ja kodukäijad"

Ilmunud on Indrek Hargla koostatud ulmeantoloogia "Ülestõusjad ja kodukäijad", kus on kokku 12 eesti ulmekirjaniku lood elavatest surnutest.

Teiste seas on ka minu kirjutatud lugu "Karma võlg", milles lahendatakse üht vana ja ebameeldivat mõistatust. Lugu toimub samas maailmas, kus leiab aset Reaktori 2017.a detsembrinumbris ilmunud lugu "Helisev muusika" - aga pole tarvidust muretseda, need lood pole omavahel rohkem seotud kui tegevusmaailm ja üks "Helisevast muusikast" tuttav tegelane vilksatab natuke ka uuest jutust läbi.

Helisev muusika - kuuldemänguna

"Helisev muusika", mis nägi ilmavalgust Reaktori detsembrikuu numbris 2017.a jon sedapuhku saanud kuuldemänguks Tumedad tunnid podcast kanalis. 

AGA!!! Seekord pääseb sellele ligi Tumedate tundide toetajate jaoks loodud erilehel: https://www.patreon.com/Tumedadtunnid

Saad ise samuti hakata Tumedate tundide toetajaks! 

Kasutusvalmis - kuuldemänguna

Kasutusvalmis, mis nägi ilmavalgust Reaktori detsembrikuu numbris 2014.a ja ilmus ka kogumikus "Pimesi hüpates" on sedapuhku saanud kuuldemänguks Tumedad tunnid podcast kanalis. Kuula siit: http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-27-osa-h-weinberg-l-loolaid/

Igal pool on parem kui kusagil mujal

Pilt pärit Raul Sulbi postitusest FB Ulmegrupis
(https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10157848419548360)

Mike Suoar (tegelikult Mihkel Sooäär, aga eks keskmine anglokeele pruukija võib end ära vigastada üritades eestikeelseid ja -meelseid nimesid välja hääldada) on jäänud ilma oma ustavast laevast "Fat Lady" ja tublist meeskonnast, kellega koos vapralt esimese teadaoleva laevameeskonnana elusalt ja tervelt läbi ussurke ning tagasi põrutati. Transpordi Gildi turvateenistuse ja ÜRO planeedikaitsega vägikaika vedamise ebameeldiv tagajärg on see, et ta peab nüüd oma päevi mööda saatma Veenusel kaevanduskorporatsiooni süstikupiloodina. Töö on töö ja Mike hindab ülekõige suhteliselt muretut rutiini, kindlat sissetulekut ja püüab oma pea madalal hoida. Võibolla õnnestub mõne aastaga piisavalt säästa, et Maast ja päikesesüsteemist ning siinsetest jamadest kaugele ära saada? Loomulikult ei lähe asjad lihtsalt.

Keegi kuskil ütles, et Veenus on tänasele ulmekirjanikule kehv (või oli see igav?) koht, sest seal ei ole ju midagi huvitavat, keskkond ei võimalda suurt midagi jne. Noh - ma siis mõtlesin, aga mis oleks kui Maal on niivõrd kapitaalne jama, et isegi Veenus tundub täitsa OK alternatiivina...?

Väike tekstikatke ka esimese peatüki algusest:

Antoloogia Isaac Asimov 100 - eesti ulmekirjanike lood Asimovi maailmades

Detsembris 2019.a näeb ilmavalgust maailmakuulsa ameerika ulmekirjaniku Isaac Asimovi 100. sünniaastapäevale pühendatud eesti ulmekirjanike originaallugusid sisaldav antoloogia "Isaac Asimov 100". 

Ilmselgelt on Asimov olnud üks mõjukamaid ulmeautoreid ja paljud kohalikud fännid ja autoridki leiavad, et nende teekonnal ulme juurde ja ulmes on Asimovil olnud vägagi tuntav mõju.

Stalker 3

19.-21. juuli 2019 toimus Jõgevamaal, Udu Talus Estcon 2019. Traditsiooniliselt kuulutati ka välja Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid. Ehk siis 2018.a jooksul ilmund eestikeelsete tekstide paremik. Nimekirjad (ja loodetavasti varsti ka tulemused) on Ulmeühingu kodulehel ilusti üleval.

Minu tekstidest olid nomineeritud "Tõrkeotsing" (Fantaasia, 2019) ja "Vaikust ja rahu" (Reaktor, august 2018)

Looming nr 5/2019 - ulmesugemetega

Maikuu käes ja poolepealgi juba. Ilmavalgust nägi kaua oodatud ajakirja Looming ulmelise aktsendiga nr 5/2019.

Ulmet kiirpilgul Veskimehelt, Sandrilt, Orlault, Weinbergilt. Artikkel Jüri Kallaselt. Peeter Helme intervjuust Hargla ja Kunnasega ümberkirjutus. Ilmselt on veel üht-teist, mida ei suuda sisukorda kaedes identifitseerida.

Ulmejutuvõistlus 2019

Update...

Nüüd siis tulemused ka avalikud:

1. koht „Ortoni isevärki avantüür“, Miikael Jekimov
2. koht „Riisirahvas“, Jaagup Mahkra
3.-4. koht „Libakass“, Jana Raidma
3.-4. koht „Siis kui nad tulid“, Kadri Umbleja
5. koht „Käilakuju“, Kell Rajasalu
6. koht „Sümpaatia“, Kaido Tiigisoon
7. koht „Esimene port“, Piret Frey
8.-9. koht „Lumemarjaveri“, Manfred Kalmsten
8.-9. koht „Riia keisririigi allakäik ja langus“, Toomas Krips
10. koht „Apollo 18“, Meelis Ivanov

(https://kirjastusfantaasia.blogspot.com/2019/05/jutuvoistluse-tulemused.html)

Ringkaitse - kuuldemänguna

Tumedad Tunnid Podcast on teinud kuuldemänguks lühijuti "Ringkaitse" (vasemalt ilmunud Rektoris ja Tuumahiid 3" Kuulata saab siit: https://www.podbean.com/media/share/pb-nx7en-a08fc8 algab ca 12:51 pealt.

Tuumahiid 4: Berüllium

„Tuumahiid 4: Berüllium“. Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid (kuigi mitte päris kõik) aastatel 2016 ja 2017. 

Paljude juttude tegevus toimub Eestis, või on muul moel Eestiga seotud. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse (kirjastus Fantaasia tutvustus). 

Vaikust ja rahu

Ma olen korduvalt öelnud, et õudus pole minu lemmiklugemine. Mitte, et õudne oleks, vastupidi - ei ole õudne. Vähemalt enamik sellest õudusest, mis liigitub ulme alla pole õudne, sest kuskil kuklas tiksuv alateadlik enesekaitse refleks võtab ah-see-pole-ju-reaalne-filtriga lihtsalt hirmutunde rajalt maha. Õudsed on need asjad, mille aset leidmise tõenäosus on piisavalt suur.

Ja noh, vastupidiselt kõigele eeltoodule olen ma nüüd siis ise ühe õudusjutu avaldanud.

Tõrkeotsing

Igal jutul ja raamatul on oma sünnilugu. Stephen Kingi tsiteerides: pole olemas ideede hulgiladu või heade mõtete supermarketit; tundub justkui sünniksid ideed tõesti "lambist" (ingl.k of thin air). Ideest või siis inspiratsioonist valmis raamatuni on aga pikk teekond ja küllap on palju ideid, mis kunagi jutuks või raamatuks ei vormugi.

Helisev muusika

Allikas: https://vignette.wikia.nocookie.net/runescape2...

Jah, ma tean küll! Seda, et ma olen mitu korda öelnud, et fantasy pole päris minu "tassike teed". Enese õigustuseks võin öelda, et see on ka veidi teistsuguse kiiksuga fantasy. Avastamisrõõm jäägu juba igaühele endale.

Eestid, mida ei olnud

On ilmunud ulmeantoloogia "Eestid, mida ei olnud" - koostajaks Indrek Hargla.

Kogumikus sisalduvad lood ja autorid:

1. Tarvaste tulek - Jaagup Mahkra
2. Clemens Fellinus, Rex Estonicum  - Indrek Hargla
3. Vabavalla kaotamine - Heinrich Weinberg
4. Kasuksepp - Meelis Friedenthal
5. Jumala armulikkus - Mairi Laurik
6. „See linn on meile kalliks maksma läinud“ - Mann Loper
7. Saatan Robert  - Mart Sander
8. Kolmanda Reichi triumf! - Maniakkide Tänav
9. Ernst Meele Eesti - Mihkel Seeder
10. Piisab, kui seinale kritseldad B - Veiko Belials; J. J. Metsavana
11. Valendab üksik prooton - Siim Veskimees
12. Elu jõud - Krafinna

Täheaeg 17 - Päästa meid kurjast

Juba tegelikult septembrikuus nägi ilmavalgust Täheaja 17 number, kus siis ilusti see Reidar Andresoni ja minu poolt kahasse kirjutatud jutt "Päästa meid kurjast", millega saavutasime jutuvõistlusel esikoha. Mis eriliselt heameelt teeb on asjaolu, et see on ühtlasi ka kogumiki nimilugu ja kaanepiltki on meie jutu ainetel.

Stalker 2

21.-23. juuli 2017 toimus Jõgevamaal, Udu Talus Estcon 2017. Traditsiooniliselt kuulutati ka välja Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid. Ehk siis 2016.a jooksul ilmund eestikeelsete tekstide paremik. Nimekirjad (ja varsti loodetavasti ka tulemused koos punktidega) on Ulmeühingu kodulehel ilusti üleval.

Mul oma asjadest olid "tules" kogumik "Pimesi hüpates", kolm lühiromaani: "Kadunud ja leitud" ja "Kui udu hajub" (mõlemad autorikogumikust) ning "Kes varju püüab" (esmaavaldamine Reaktoris 53, veebr 2016 ja käesoleval kevadel kogumikus TH3: Triitium). Lisaks veel lühijutt "Nurgatagune reisibüroo" (samuti kogumikust).